Esimeseks külaliseks oli Rein Agur – Eesti nukuteatri lavastaja ja peanäitejuht, kes töötas pikka aega Eesti Riiklikus Nukuteatris ning oli selle kunstilise arengu suunaja. Ta on loonud üle 70 lavastuse ja olnud üks esimesi akadeemilise nukuteatriharidusega lavastajaid Eestis, kujundades eriala professionaalset taset.
Vestlust juhtis meie töögrupi liige Aili, kes oli põhjalikult tutvunud Reinu eluloo ja hiljuti ilmunud raamatuga. Tänu sellele avanes kuulajatele sügav ja mitmekihiline vaade Reinu teekonnale nukuteatri maailmas. Publikul oli võimalus aktiivselt kaasa mõelda, küsida ja vestluses osaleda.
Kohtumisel näidati ka ajastutruud arhiivimaterjali 1970. aastatest, mis andis haruldase pilgu nukuteatri telgitagustesse. Lisaks tuli juttu Reinu hobist – puidust nikerdamisest, mis on olnud talle tasakaaluks ja loovaks väljundiks teatrimaailma kõrval.
Vestluses arutleti selle üle, mis teeb ühest nukuteatri lavastusest hea lavastuse ja milliseid lugusid peaks teater jutustama. Rein sõnastas selle mõtte nii:

„Teater annab meile võimaluse kogeda seda, milline inimene me tahaks olla, mille nimel võiks püüelda ning milleks inimene on üldse võimeline, kui ta ainult tahab. Teater jutustab inimese olemasolust ja inimeseks saamisest.“

Ta tõi esile, et hea lavastus võiks pakkuda mõtteainet ja suuniseid, eriti noorele inimesele, kes alles oma teed kujundab. Samas rõhutas ta, et lõplik valik jääb alati inimese enda teha – millise loo ja tegelaskuju ta oma elus valib.

Kõlama jäi ka oluline mõte: inimese vaim ei tohiks jääda tegevuseta – alati peaks olema midagi, mis pakub vaheldust ja hoiab mõtte liikumas. Reinu enda puhul on selleks olnud puutöö – käed peavad töötama, ning just käeline tegevus loob tugeva aluse ka heaks näitlejaks kujunemisel.

Täname Reinu selle sisuka ja inspireeriva kohtumise eest – aitäh, et avasid meie jaoks ukse oma maailma.

Kohtumiseni järgmises Jämejala jututoas!