Põhikiri

MTÜ Loome Sillad põhikiri 

1.     Üldsätted 

1.1. Mittetulundusühingu nimi on MTÜ Loome Sillad (edaspidi Ühing).

1.2. Ühing asub aadressil: Pargi tee 10, Viljandi vald, Viljandi maakond, Eesti.

1.3. Ühingu majandusaastaks on kalendriaasta ehk 1. jaanuar kuni 31. detsember.

1.4. Ühing toetab oma tegevuse kaudu Sihtasutuse Viljandi Haigla (registrikood 90004585, edaspidi Viljandi Haigla)  ambulatoorsel ja statsionaarsel ravil viibivaid vaimse tervise probleemidega patsiente (edaspidi Patsient).

1.5. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik, mis juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatust ja käesolevast põhikirjast. Ta omab oma pangaarvet, vajadusel pitsatit ja muud sümboolikat.

1.6. Ühing lähtub oma eesmärkide saavutamisel humanistlikest ideedest ja eetikast ning demokraatia põhiprintsiipidest, tema tegevus rajaneb liikmete omaalgatusel ja ühiskondlikul aktiivsusel.

1.7. Ühing asutatakse määramata ajaks. 

2.     Eesmärgid ja tegevusvaldkonnad 

2.1 Ühingu põhieesmärgid ja põhitegevusalad on:

2.1.1 vaimse tervise häiretega Patsientide jätkusuutliku toimetuleku ja sotsiaalsete oskuste parendamine uute võimaluste loomise ja täiendavate teenuste rakendamise kaudu;

2.1.2  Viljandi Haigla poolt pakutavate ravi toetavate teenuste kvaliteedi edendamine;

2.1.3 liikmete kompetentside arendamiseks toetavate tingimuste loomine.  

2.2 Ühingu eesmärki toetavad tegevused on:

2.2.1 võimaluste loomine Patsientide arendavateks, toetavateks ning nende oskusi ja funktsioone säilitavateks tegevusteks, parandades sellega Patsientide igapäevaelu kvaliteeti ning suurendades edasise iseseisva toimetuleku potentsiaali;

2.2.2  toetada Patsientide tööle asumist ja töötamist ning selle kaudu ka iseseisvat toimetulekut ühiskonnas;  

2.2.3  soodustada Ühingu liikmete professionaalsuse kasvu;

2.2.4 arendada teavitamis-, koolitus- ja nõustamistegevust ja korraldada põhikirjaliste eesmärkide elluviimisele kaasaaitavaid loenguid, seminare ja kursuseid;

2.2.5 kaasata võrgustiku- ja kogukonnaliikmeid jt spetsialiste eesmärgiga vahetada teadmisi ja kogemusi ning selle kaudu luua uusi võimalusi Patsientide toimetuleku ja sotsiaalsete oskuste parendamiseks nii ravil viibimise ajal kui ka selle järgselt;

2.2.6 turundada Patsientide poolt loodud tooteid ja edendada müüki ning kasutada saadavat tulu Ühingu põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks;

2.2.7 luua programme, projekte ja teenuseid Ühingu eesmärgi ja tegevuste elluviimiseks ning leida selleks vastavaid rahastusvõimalusi;

2.2.8 organiseerida koostööd sponsoritega ja koguda annetusi nii kodu- kui ka välismaalt, sh korraldada heategevuslikke ja meelelahutuslikke üritusi täiendavate vahendite kogumiseks Ühingu eesmärkide saavutamisel.

3.     Liikmed 

3.1. Liikmeks vastuvõtmine 

3.1.1. Liikmeks võib olla Viljandi Haigla töötaja, kes soovib anda oma panuse Ühingu eesmärkide ja tegevuste elluviimisesse.

3.1.2. Isik, kes ei kuulu Viljandi Haigla töötajate nimistusse, kuid soovib astuda Ühingu liikmeks, peab saama selleks eelnevalt Ühingu juhatuse kinnituse ning sõlmima täiendava konfidentsiaalsuslepingu.

3.1.3. Ühingu liikmeks soovija peab esitama avalduse juhatusele kirjalikult või elektrooniliselt.

3.1.4. Juhatus vaatab taotleja avalduse läbi lähimal juhatuse koosolekul.

3.1.5. Juhatus teeb taotleja avalduse läbivaatamise ja Ühingu liikmeks vastuvõtmise kohta protokollilise otsuse.

3.1.6. Liikmeks vastuvõtmiseks keeldumis korral saadab juhatus taotlejale keeldumise põhjendust sisaldava otsuse ärakirja 10 tööpäeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist.  

3.2. Liikmete õigused ja kohustused 

3.2.1. Liikmetel on õigus:

3.2.1.1. valida ja olla valitud Ühingu juht- ja kontrollorganitesse;

3.2.1.2. esitada juhatusele ettepanekuid ja arupärimisi Ühingu, juhatuse ja liikmete tegevust puudutavates küsimustes;

3.2.1.3. osaleda Ühingu korraldatavatel üritustel;

3.2.1.4. teha ettepanekuid Ühingu töö parendamiseks ja saada tagasisidet;

3.2.1.5. algatada kooskõlastatult Ühingu juhatusega programme/projekte/teenuseid, millega aidatakse kaasa Ühingu põhikirjaliste eesmärkide ja tegevuste saavutamisele;

3.2.1.6.  Ühingust välja astuda, teatades sellest kirjalikult või elektrooniliselt Ühingu juhatuse liikmele.  

3.2.2. Liikmetel on kohustus:

3.2.2.1. järgida Ühingu põhikirja;

3.2.2.2. osaleda üldkoosolekute ning valitavatesse organitesse kuulumisel nende töös;

3.2.2.3. tasuda õigeaegselt liikmemaksu;

3.2.2.4.  kasutada heaperemehelikult ning säästlikult Ühingu vara;

3.2.2.5. hoida ja kaitsta Ühingu head nime, seisma Ühingu eesmärkide ja põhimõtete eest.

3.2.2.6.  Liikme muud õigused ja kohustused kehtestab üldkoosolek. 

3.3. Liikmest väljaastumine või väljaarvamine

3.3.1. Ühingu liikmed võivad Ühingust välja astuda kirjaliku või elektroonilise avalduse alusel, mis tuleb esitada juhatusele. Juhatus teeb otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul, alates avalduse saamisest.

 3.3.2.  Juhatus võib Ühingust välja arvata liikme:

3.3.2.1.  kelle tegevust ta hindab vastukäivaks põhikirjale ja sisekorra reeglitele;

3.3.2.2.  kes kahjustab Ühingu mainet;

3.3.2.3.  kes ei ole mõjuva põhjuseta tasunud 2 aasta jooksul liikmemaksu;

3.3.2.4.  liikmelisus Ühingus lõpeb liikme surmaga.

 3.3.3. Juhatus teatab ühe nädala jooksul kirjalikult või e-kirja teel väljaarvatule sellekohasest otsusest. Liikme väljaarvamise otsus on langetatud, kui selle poolt on 2/3 juhatuse liikmetest.

3.3.4. Kui liikmelisus lõpeb aasta kestel, tasub Ühingu liige liikmemaksu liikmeksoleku lõppemise kvartali lõpuni.  

3.4. Liikmete arvestus

3.4.1. Ühingu liikmete arvestust peab juhatus.

3.4.2. Juhatus määrab enda hulgast liikmete arvestuse eest vastutava isiku.  

3.5.  Liikmemaks

3.5.1.  Iga Ühingu liige on kohustatud tasuma liikmemaksu. Liikmemaksu määra kehtestab üldkoosolek.

3.5.2. Liikmemaksu arvestatakse ja tasutakse jooksva kalendriaasta eest jaanuaris või veebruaris. Liikemaks peab olema tasutud hiljemalt 1. märtsiks.

3.5.3. Kalendriaasta jooksul liikmeks astunud või Ühingust välja astunud või välja arvatud liige tasub liikmemaksu liikmeks oldud kvartalite osas.

3.5.4.  Juhatus määrab liikmemaksu kogumisega tegeleva isiku.  

4.     Juhtimine

 4.1 Korraline üldkoosolek

4.1.1 Ühingu kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, mille kutsub kokku juhatus, teatades Ühingu liikmetele üldkoosoleku toimumisest ja päevakorrast hiljemalt kaks nädalat enne üldkoosoleku toimumispäeva. Ühingu korraline üldkoosolek peetakse vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul.

4.1.2  Ühingu üldkoosolekust võivad hääleõigusega osa võtta kõik ühingu liikmed. Igal

hääleõiguslikul isikul on ainult üks hääl. Ühingu liige võib volitada teist ühingu liiget hääletama tema eest lihtkirjaliku volikirjaga.

4.1.3 Üldkoosolek kutsutakse kokku e-posti teel, vähemalt seitse päeva enne üldkoosolekuks planeeritud aega, mis sisaldab informatsiooni üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra osas.

4.1.4 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt 50% Ühingu liikmetest. Kui üldkoosolekul ei ole esindatud vähemalt 50% ühingu liikmetest, kutsub juhatus kokku sama päevakorraga uue üldkoosoleku kõige varem 2 nädala ja kõige hiljem 3 kuu jooksul. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata koosolekul esindatud liikmete arvust.

4.1.5 Üldkoosolek otsustab põhikirja või eesmärgi muutmise. Ettepanek põhikirja muutmise ja täiendamise kohta tuleb esitada kirjalikult või e-kirja teel juhatusele. Viimane valmistab selle ette läbivaatamiseks järgmisel Ühingu üldkoosolekul. Põhikirja tohib muuta ainult juhul, kui etteteatatud üldkoosoleku päevakorras on ette nähtud põhikirja paranduste sisseviimine või täiendamine. Ühingu põhikirja muutmiseks on vajalik üldkoosoleku 2/3 häälteenamus ja eesmärgi muutmiseks on vajalik kõigi Ühingu liikmete nõusolek.

4.1.6 Kui Ühingu liige soovib mingi küsimuse arutamisele võtmist järgmisel üldkoosolekul, peab ta sellest kirjalikult või e-kirja teel teatama juhatusele mitte hiljem kui nädal enne üldkoosoleku toimumise aega.

4.1.7     Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.1.7.1 põhikirja vastuvõtmine ja muutmine;

4.1.7.2 Ühingu sisekorra reeglite vastuvõtmine ja muutmine;

4.1.7.3 liikmemaksu suuruse otsustamine;

4.1.7.4 Ühingu revisjonikomisjoni liikmete arvu määramine, liikmete valimine ja nende ennetähtaegne tagasikutsumine;

4.1.7.5 Ühingu juhatuse liikmete arvu määramine, liikmete valimine ja nende ennetähtaegne tagasikutsumine. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes kohustuste olulisel määral täitmata jätmise puhul või muul mõjuval põhjusel;

4.1.7.6 juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannete ärakuulamine ja kinnitamine;

4.1.7.7 Ühingu majandusaasta aruande ja eelarve kinnitamine;

4.1.7.8 Ühingu tegevuse lõpetamise otsustamine;

4.1.7.9 Ühingu sisekorrareeglite kehtestamine;

4.1.7.10  muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.1.8  Üldkoosolek valib salajasel hääletusel 3 kuni 5 liiget kolmeks aastaks Ühingu juhatusse.

4.1.9  Kandidaate võivad esitada kõik Ühingu liikmed. Esitatud kandidaadid võivad teha enesetaandusi kuni nimekirja sulgemiseni. Juhatuse liikmeks määramiseks peab olema isiku nõusolek.

4.1.10   Üldkoosolek kinnitab juhatuse aruande eelmisel tegevusaastal tehtust ja jooksva majandusaasta eelarve.

4.1.11   Üldkoosolekul on õigus tühistada Ühingu teiste juhtorganite tehtud otsuseid.

4.1.12   Ühingu tegevuse lõpetamisest võetakse vastu üldkoosolekul vähemalt 2/3 poolhäälte korral.

4.1.13   Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest.

4.1.14   Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud Ühingu liikmetest või nende esindajatest.

4.1.15   Ühingu üldkoosoleku häälte võrdse jagunemise korral on otsustava kaaluga üldkoosoleku juhataja hääl. Erandiks on valimised, mil tuleb läbi viia uus hääletus võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel. Kui keegi hääleõiguslikest kohalviibijatest seda nõuab, tuleb läbi viia salajane hääletamine.

4.1.16   Üldkoosolekul käsitletavad teemad ja otsused protokollib üldkoosoleku poolt määratud isik. 

4.2 Erakorraline üldkoosolek

4.2.1 Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku, kui juhatus leiab selle vajaliku olevat või vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest palub seda põhjendatult kirjalikus vormis või e-kirja teel juhatusel teha.

4.2.2   Erakorraline üldkoosolek tuleb läbi viia ühe kuu jooksul peale sellekohase avalduse esitamist. 

5.     Juhatus

 5.1. Ühingut juhib ja esindab kolmest kuni viiest liikmest koosnev kolmeks aastaks valitud juhatus.

5.2. Ühingut võib kõigis toimingutes esindada iga juhatuse liige.

5.3. Ühingu nimel on allkirja- ja esindusõigus kõigil juhatuse liikmetel, kui sisekorrareeglites pole sätestatud teisiti.

 5.4. Juhatuse pädevuses on:

5.4.1.  Ühingu igapäevase majandustegevuse korraldamine;

5.4.2.  Üldkoosoleku otsuste ellu viimine;

5.4.3.  Ühingu raamatupidamise sisseseadmine ja korraldamine;

5.4.4.  Üldkoosolekule lõppenud majandusaasta aruande ja jooksva tegevuse majandusaasta eelarve ettevalmistamine;

5.4.5.  Vajalike isikute, kelle tegevus määratakse vastava juhendiga ja kes on aruandekohustuslikud juhatuse ees, tööle võtmine;

5.4.6.  Liikmemaksu kogumise korraldamine;

5.4.7.  Vajadusel palgalise tegevjuhi, kes organiseerib ühingu igapäevast tööd, määramine. 

5.5. Juhatuse valimine

5.5.1.  Mittetulundusühingu üldkoosolek valib salajasel hääletusel kolmeks aastaks juhatuse, kes valib oma hulgast juhatuse esimehe.

5.5.2.  Juhatuses peab olema vähemalt kolm liiget ja maksimaalselt viis liiget Ühingu liikmete hulgast.

5.5.3. Juhatuse esimees esitab korralisel üldkoosolekul aruande juhatuse tegevusest. 

5.6. Juhatuse koosolek

 5.6.1.  Juhatuse koosoleku kutsub kokku juhatuse esimees või vähemalt 2 inimest juhatuse liikmeist.

5.6.2. Juhatuse koosoleku toimumisest teatatakse juhatuse liikmetele e-kirja teel või kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis vähemalt üks nädal enne selle toimumist.

5.6.3. Juhatuse korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja koosolekutel otsustatu protokollitakse vastavasisulise otsustena.

5.6.4. Juhatus on otsustusvõimeline kui kohal on 2/3 juhatuse liikmeist ja nende hulgas ka juhatuse esimees või tema poolt volitatud juhatuse liige. Otsused võetakse vastu juhatuse liikmete häälteenamusega. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustava kaaluga juhatuse esimehe hääl.

5.6.5. Juhatuse kokkukutsujal on õigus omal äranägemisel paluda koosolekust osa võtma sõnaõigusega vajalikke asjatundjaid konsultantide või ekspertidena ning Ühingu liikmeid. 

6.     Vara ja vahendid

6.1 Ühingu vara moodustub:

6.1.1 Ühingu liikmete liikmemaksudest;

6.1.2 varalistest annetustest ja –eraldistest;

6.1.3 tulust, mida saadakse Ühingu majandustegevusest ja ürituste korraldamisest;

6.1.4  sponsorite-, fondide- ja teiste organisatsioonide toetusest;

6.1.5 juriidiliste ja füüsiliste isikute tehtud annetustest. 

6.2 Ühingu vara ja vahendite kasutamine

6.2.1  Ühingule üleantavad vallasasjad võetakse vastu ja antakse üle üleandmise-vastuvõtmise lepinguga.

6.2.2  Ühingu kinnisasjade üleandmine toimub seaduses ettenähtud korras.

6.2.3  Ühing võib kasutada oma tulusid ainult põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

6.2.4  Lõpetamisel antakse vara SA Viljandi Haigla kasutusse.