Taani kogemusreis
Kohtumine kogukonnaga –
õppereis Kopenhaagenisse
26.-28.mai viis meie tee Taani pealinna Kopenhaagenisse, et tutvuda lähemalt vaimse tervise valdkonnas toimiva kogukonnapõhise tööga ning ammutada inspiratsiooni linnakeskkonnast, mis toetab igakülgset heaolu. Kolmepäevase õppereisi keskseks sündmuseks kujunes külastus Fountain House Copenhagenisse, mis kuulub Clubhouse Internationali võrgustikku. Lisaks sellele kogesime linna liikumiskultuuri, nägime kuningaperekonda, imetlesime Rosenborgi lossi rikkust ja nautisime turistisõbralikku linnakeskkonda.
õppereis Kopenhaagenisse
26.-28.mai viis meie tee Taani pealinna Kopenhaagenisse, et tutvuda lähemalt vaimse tervise valdkonnas toimiva kogukonnapõhise tööga ning ammutada inspiratsiooni linnakeskkonnast, mis toetab igakülgset heaolu. Kolmepäevase õppereisi keskseks sündmuseks kujunes külastus Fountain House Copenhagenisse, mis kuulub Clubhouse Internationali võrgustikku. Lisaks sellele kogesime linna liikumiskultuuri, nägime kuningaperekonda, imetlesime Rosenborgi lossi rikkust ja nautisime turistisõbralikku linnakeskkonda.
Kogukond kui taastumise tugisammas: Fountain House Copenhagen
Meie õppereisi teisel päeval ootas meid ees kauaoodatud külastus Fountain House Copenhagenisse – klubimajja, mis tegutseb rahvusvahelise clubhouse taastumismudeli alusel. Asutus asub vanalinnale omases mitmetasandilises majas, mille eri sopid ja korrused pakuvad erinevaid võimalusi töötubadeks, õppimiseks, loovtegevusteks ja suhtlemiseks.
Fountain House ei ole teraapiakeskus ega raviasutus. See on koht, kus inimesed, kellel on vaimse tervise raskused, saavad taastuda tähendusliku tegevuse kaudu, olles osa turvalisest ja toetavast sotsiaalsest keskkonnast. Tegu on sotsiaalse rehabilitatsiooni mudeliga, millel on pikad rahvusvahelised juured – esimene Fountain House loodi 1948. aastal New Yorgis, ning nüüdseks on sarnaseid klubimaju üle maailma enam kui 300. Sel kevadel tutvusime ka Eestis tegutseva Haabersti klubimajaga.
Klubimajas võttis meid vastu Maria Clemensen, asutuse juht, kes tutvustas maja põhimõtteid ja igapäevategevusi. Fountain House’i tegevust rahastab peamiselt Kopenhaageni linn, ning igal aastal on seal umbes 350 aktiivset liiget, kellest 160 osalevad regulaarselt majategevustes igakuiselt. Liikmeks võivad saada kõik Kopenhaageni elanikuks registreeritud inimesed vanuses 18–65, kes kogevad vaimse tervise raskusi.
Fountain House’i tegevus tugineb vabatahtlikkusele, kogukondlikkusele, isiklikule osalusele ja sotsiaalsele kaasatusele. Selle keskmes on isiklike eesmärkide saavutamine, mitte niivõrd ravipõhine lähenemine. Majas ei tehta vahet personali ja klientide vahel – kõik on võrdsed liikmed. Päeva alguses toimus ühine koosolek, kus liikmed ise jagasid infot päeva tegevuste kohta, kasutades tahvlisüsteemi, mis kajastab ülesandeid, osalejaid ja vastutajaid. Sama süsteemi olime kohanud ka Haabersti klubimajas.
Majal on mitu põhiüksust:
Klubimaja põhineb vabatahtlikkusel, usaldusel, sotsiaalsel kuuluvusel ja võrdsusel. Kuid üks mõte jäi eriliselt kõlama: Fountain House ei ole koht, kuhu tullakse lihtsalt kohvi jooma, vaid see on paik, kus tullakse midagi koos ära tegema.
Meile avaldas muljet, kui palju vabadust ja valikut oli igal liikmel – Fountain House ei eelda, et inimene peab tingimata tööturule naasma. Fookus on sellel, et taastumine toimub inimese enda tempos ja tingimustel, toetudes kogukonna tugevusele ja individuaalsele motivatsioonile. Kogu keskkond toetab eneseväärikuse, oskuste ja sotsiaalsete sidemete taastumist.
Fountain House on ehe näide sellest, kuidas kogukondlik tugi võib olla taastumise alus – ka neil, kes ei ole veel valmis aktiivselt osalema, soovitatakse lihtsalt tulla ja öelda "Tere". Sest mõnikord võib ka see olla esimene samm paranemise teel.
Suur aitäh lahkele klubimaja perele sooja ja südamliku vastuvõtu eest!
PS! Selgus, et olime teadaolevalt esimesed eestlased, kes neil külas käisid!
Kopenhaageni klubimaja koduleht: https://fountainhousecph.dk/
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kopenhaagen – rattakultuuri pealinn
Üks esimesi asju, mis Kopenhaagenisse saabudes silma jäi, oli jalgratturite rohkus. Kui meie linnades domineerivad autod, siis Taanis oli olukord vastupidine – ratturid olid kõikjal. Olgu selleks klassikalised linnajalgrattad, modernsed kastirattad või koguni pererattad, millega veeti lapsi, koeri ja isegi abikaasasid – ratastel liikumine oli norm.
Jalgratturitele olid loodud eraldi teed, parklad kaubanduskeskustes, kiirusemõõdikud ja lausa rattateede "kiirteed", kus tuli valvsalt silma peal hoida, et mitte ette jääda. See kõik räägib ühest: linn on kavandatud jalakäijale ja ratturile. Selle tulemusena oli ka füüsiline aktiivsus rahvastikus märgatavalt kõrgem, ülekaalulisust me ei täheldanud rattaga liiklejatel.
Kuninglik päev Kopenhaagenis – uhke vastuvõtt Jämejalast tulnud külalistele
Meie Kopenhaageni esimese päeva hommik algas vaiksel ja väärikal hetkel – külastasime Frederiku kirikut, mida tuntakse ka Marmorikirikuna. Suur, rohelise kupliga luterlik kirik Amalienborgi paleekompleksi lähedal pakkus mõtlikku ja rahulikku algust päevale, millega polnud veel teada, et ootamas on midagi erakordset.
Pärast kirikukülastust liikusime Amalienborgi lossi ette, et vaadata vahtkonnavahetust. Olime kohal juba tund enne sündmuse algust ja meie kannatlikkus tasus end kuhjaga ära. Üllatuslikult langes meie visiidi ajale kuningas Frederik X sünnipäev – mis tähendas, et seekordne vahtkonnavahetus toimus eriti pidulikus vormis koos orkestri ja rahvakogunemisega.
Taani päästeorkester (Livgardens Musikkorps) marssis uhkelt lossi juurde, kõlasid pasunad ja trummid, rahvas lehvitas lippe ning meeleolu oli ülev. Kella 12 paiku ilmus lossi rõdule ka kuningas Frederik X koos perega, et tervitada rahvast. “Elagu Taani!” hüüdis kuningas, millele vastati üheksakordse “Elagu!” hõiske ja tormilise aplausiga. See oli tõepoolest eriline hetk – näha kuningat isiklikult koos perega, rahva rõõmu ja uhkust.
Hiljem rääkisime kohalikega, kes kinnitasid, et isegi taanlastel ei õnnestu kuningaperekonda nii vahetult näha – meie ajastus oli harukordselt õnnelik.
Oli tunne, nagu meile, Jämejalast tulnud külalistele, oleks osaks saanud kuninglik vastuvõtt.
Pärastlõunal viis meie tee Rosenborgi lossi, mis asub võluvas Kuningate aias (Kongens Have) – Kopenhaageni vanimas avalikus pargis. Kevadiselt rohelises keskkonnas seisev loss on renessansiajastu ehitis, mille lasi 1606. aastal rajada kuningas Christian IV oma suveresidentsiks.
Lossi interjöör peegeldab sajanditepikkust kuninglikku ajalugu – rikkalikud saalid, portreed, mööbel ja laemaalingud andsid aimu Taani monarhia hiilgusest. Eriti muljetavaldav oli keldrikorrusel asuv kroonijuveelide kogu, kus särasid kuningakroonid ja tseremoniaalsed regaalid.
Kuigi loss on tänapäeval muuseum, oli seal liikudes tunda ajastu vaimu ja monarhia väärikust – justkui kuningapere võiks iga hetk siseneda. Vaikne ja tähendusrikas külastus pakkus sügavamat mõistmist Taani ajaloost ning oli väärikas algus meie kuninglikule päevale.
Turistile suunatud linn – liikumine ja avastamine
Kopenhaagen on turisti seisukohalt eeskujulik linn. Lisaks metroole, rongidele ja bussidele toimib ka kanalitel baseeruv ühistransport. Linnas liiguvad hop-on hop-off bussid, millel saab kuulata audiogiidi mitmes keeles. Nyhavni sadamast väljuvad paadituurid, mis võimaldavad näha Kopenhaageni arhitektuuri ja linnakeskkonda vee pealt.
Kõik on organiseeritud – soetad piletid, hüppad peale ja naudid. Informatsiooni, kaarte ja juhiseid leiab igalt sammult ning kõik toimib ladusalt. Turist tunneb end siin teretulnuna ja orienteerumine on lihtne isegi esmakülastajal.
Meie Kopenhaageni esimene reisipäev algas Nyhavni kanalituuriga, kus sõitsime suure paadiga, mis mahutas mitukümmend inimest ja mille juures oli ka giid. See võimaldas meil nautida linnavaateid veekalda arhitektuurist ja elust vee peal ning näha linna veetranspordi sagimist täiesti uuest perspektiivist.
Teisel päeval tegime hop on hop off bussiekskursiooni, mis viis meid mugavalt läbi linna erinevate vaatamisväärsuste, sealhulgas Gefioni purskkaevu juurde. Gefioni purskkaev on Kopenhaageni suurim monument ning ümbritsev roheline park sobib suurepäraselt jalutamiseks.
Kolmandal päeval kuigi nägime bussiringil veel erinevaid vaatamisväärsusi, otsustasime minna ise uuesti Gefioni purskkaevu vaatama ning kõigil on telefoni olemas ka Väikese Merineitsi pildid. Kuna Taani on tuntud ka Legomaana, külastasid huvilised lisaks esinduspoodi, kus väikeste lastega pereemad meisterdasid oma lastele mälestuseks ise legomehikesed.
Kokkuvõtteks
Taani õppereis pakkus meile rohkem kui lihtsalt kogemust. Saime inspiratsiooni jätkusuutlikust liikumiskultuurist, nautisime kuninglikku vastuvõttu ja õppisime, kuidas üks linn on nii oma inimestele kui ka külalistele mõeldud olemiseks.
Kuigi viibisime suurlinnas, ei tajunud me tavapärast pealinna saginat ega kärsitust. Kopenhaagen jättis meile hoopis rahuliku ja sõbraliku mulje – linn, kus aeg kulgeb mõnusas rütmis, inimesed on avatud ja rattad vuravad igal suunal.
Kolme päevaga jõudsime linnaga üllatavalt kiiresti harjuda – juba teisel päeval tundsime, et oskame Kopenhaagenis orienteeruda ja liigelda justkui kohalikud. Meie seitsmeliikmeline reisiseltskond, kes tuli Taanisse Jämejalast, suutis selle aja jooksul kogeda nii ajalugu, kogukondlikkust kui ka tänapäevast linnakultuuri.
Ja nagu alati – hea reisi võti on suurepärane seltskond. Jagatud elamused, rõõm väikestest hetkedest ja koos avastamine muutsid meie reisi eriliseks. Kopenhaagen ei olnud ainult sihtkoht, vaid inspireeriv kogemus, mida jääme meenutama sooja tundega.
Kogemusreis Taani toimus projekti "Kogukonna kool: ravi toetavad tegevused Jämejala vaimse tervise raskustega inimeste heaolu taastamiseks" raames, mida viiakse ellu Kodanikuühiskonna
Sihtkapitali (KÜSK) 2024. aasta vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoorust saadud toetuse abil ning mille kestvus on 01.06.2024–30.12.2025.
Meie õppereisi teisel päeval ootas meid ees kauaoodatud külastus Fountain House Copenhagenisse – klubimajja, mis tegutseb rahvusvahelise clubhouse taastumismudeli alusel. Asutus asub vanalinnale omases mitmetasandilises majas, mille eri sopid ja korrused pakuvad erinevaid võimalusi töötubadeks, õppimiseks, loovtegevusteks ja suhtlemiseks.
Fountain House ei ole teraapiakeskus ega raviasutus. See on koht, kus inimesed, kellel on vaimse tervise raskused, saavad taastuda tähendusliku tegevuse kaudu, olles osa turvalisest ja toetavast sotsiaalsest keskkonnast. Tegu on sotsiaalse rehabilitatsiooni mudeliga, millel on pikad rahvusvahelised juured – esimene Fountain House loodi 1948. aastal New Yorgis, ning nüüdseks on sarnaseid klubimaju üle maailma enam kui 300. Sel kevadel tutvusime ka Eestis tegutseva Haabersti klubimajaga.
Klubimajas võttis meid vastu Maria Clemensen, asutuse juht, kes tutvustas maja põhimõtteid ja igapäevategevusi. Fountain House’i tegevust rahastab peamiselt Kopenhaageni linn, ning igal aastal on seal umbes 350 aktiivset liiget, kellest 160 osalevad regulaarselt majategevustes igakuiselt. Liikmeks võivad saada kõik Kopenhaageni elanikuks registreeritud inimesed vanuses 18–65, kes kogevad vaimse tervise raskusi.
Fountain House’i tegevus tugineb vabatahtlikkusele, kogukondlikkusele, isiklikule osalusele ja sotsiaalsele kaasatusele. Selle keskmes on isiklike eesmärkide saavutamine, mitte niivõrd ravipõhine lähenemine. Majas ei tehta vahet personali ja klientide vahel – kõik on võrdsed liikmed. Päeva alguses toimus ühine koosolek, kus liikmed ise jagasid infot päeva tegevuste kohta, kasutades tahvlisüsteemi, mis kajastab ülesandeid, osalejaid ja vastutajaid. Sama süsteemi olime kohanud ka Haabersti klubimajas.
Majal on mitu põhiüksust:
- Kohvik ja köök – igapäevaselt toitlustatakse umbes 40 inimest. Toit valmib kohalikust ja ökoloogilisest toorainest. Lõunaelamus oli restoranikvaliteediga ning kõigest umbes 4 euro eest!
- Kontoriüksus – haldustööde ja majasiseste ülesannete koordineerimiseks.
- Õppurite tugikeskus (Bogstøtten) – suunatud neile, kes juba õpivad kas keskkoolis või kõrgkoolis ning vajavad tuge oma õpiteel püsimisel.
- Loovusruum noortele (Fontana) – alla 30-aastastele liikmetele pakutakse võimalust tegeleda kunsti ja keraamikaga.
Klubimaja põhineb vabatahtlikkusel, usaldusel, sotsiaalsel kuuluvusel ja võrdsusel. Kuid üks mõte jäi eriliselt kõlama: Fountain House ei ole koht, kuhu tullakse lihtsalt kohvi jooma, vaid see on paik, kus tullakse midagi koos ära tegema.
Meile avaldas muljet, kui palju vabadust ja valikut oli igal liikmel – Fountain House ei eelda, et inimene peab tingimata tööturule naasma. Fookus on sellel, et taastumine toimub inimese enda tempos ja tingimustel, toetudes kogukonna tugevusele ja individuaalsele motivatsioonile. Kogu keskkond toetab eneseväärikuse, oskuste ja sotsiaalsete sidemete taastumist.
Fountain House on ehe näide sellest, kuidas kogukondlik tugi võib olla taastumise alus – ka neil, kes ei ole veel valmis aktiivselt osalema, soovitatakse lihtsalt tulla ja öelda "Tere". Sest mõnikord võib ka see olla esimene samm paranemise teel.
Suur aitäh lahkele klubimaja perele sooja ja südamliku vastuvõtu eest!
PS! Selgus, et olime teadaolevalt esimesed eestlased, kes neil külas käisid!
Kopenhaageni klubimaja koduleht: https://fountainhousecph.dk/
---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kopenhaagen – rattakultuuri pealinn
.jfif)
Üks esimesi asju, mis Kopenhaagenisse saabudes silma jäi, oli jalgratturite rohkus. Kui meie linnades domineerivad autod, siis Taanis oli olukord vastupidine – ratturid olid kõikjal. Olgu selleks klassikalised linnajalgrattad, modernsed kastirattad või koguni pererattad, millega veeti lapsi, koeri ja isegi abikaasasid – ratastel liikumine oli norm.
Jalgratturitele olid loodud eraldi teed, parklad kaubanduskeskustes, kiirusemõõdikud ja lausa rattateede "kiirteed", kus tuli valvsalt silma peal hoida, et mitte ette jääda. See kõik räägib ühest: linn on kavandatud jalakäijale ja ratturile. Selle tulemusena oli ka füüsiline aktiivsus rahvastikus märgatavalt kõrgem, ülekaalulisust me ei täheldanud rattaga liiklejatel.
Kuninglik päev Kopenhaagenis – uhke vastuvõtt Jämejalast tulnud külalistele
Meie Kopenhaageni esimese päeva hommik algas vaiksel ja väärikal hetkel – külastasime Frederiku kirikut, mida tuntakse ka Marmorikirikuna. Suur, rohelise kupliga luterlik kirik Amalienborgi paleekompleksi lähedal pakkus mõtlikku ja rahulikku algust päevale, millega polnud veel teada, et ootamas on midagi erakordset.
Pärast kirikukülastust liikusime Amalienborgi lossi ette, et vaadata vahtkonnavahetust. Olime kohal juba tund enne sündmuse algust ja meie kannatlikkus tasus end kuhjaga ära. Üllatuslikult langes meie visiidi ajale kuningas Frederik X sünnipäev – mis tähendas, et seekordne vahtkonnavahetus toimus eriti pidulikus vormis koos orkestri ja rahvakogunemisega.
Taani päästeorkester (Livgardens Musikkorps) marssis uhkelt lossi juurde, kõlasid pasunad ja trummid, rahvas lehvitas lippe ning meeleolu oli ülev. Kella 12 paiku ilmus lossi rõdule ka kuningas Frederik X koos perega, et tervitada rahvast. “Elagu Taani!” hüüdis kuningas, millele vastati üheksakordse “Elagu!” hõiske ja tormilise aplausiga. See oli tõepoolest eriline hetk – näha kuningat isiklikult koos perega, rahva rõõmu ja uhkust.
Hiljem rääkisime kohalikega, kes kinnitasid, et isegi taanlastel ei õnnestu kuningaperekonda nii vahetult näha – meie ajastus oli harukordselt õnnelik.
Oli tunne, nagu meile, Jämejalast tulnud külalistele, oleks osaks saanud kuninglik vastuvõtt.
Pärastlõunal viis meie tee Rosenborgi lossi, mis asub võluvas Kuningate aias (Kongens Have) – Kopenhaageni vanimas avalikus pargis. Kevadiselt rohelises keskkonnas seisev loss on renessansiajastu ehitis, mille lasi 1606. aastal rajada kuningas Christian IV oma suveresidentsiks.
Lossi interjöör peegeldab sajanditepikkust kuninglikku ajalugu – rikkalikud saalid, portreed, mööbel ja laemaalingud andsid aimu Taani monarhia hiilgusest. Eriti muljetavaldav oli keldrikorrusel asuv kroonijuveelide kogu, kus särasid kuningakroonid ja tseremoniaalsed regaalid.
Kuigi loss on tänapäeval muuseum, oli seal liikudes tunda ajastu vaimu ja monarhia väärikust – justkui kuningapere võiks iga hetk siseneda. Vaikne ja tähendusrikas külastus pakkus sügavamat mõistmist Taani ajaloost ning oli väärikas algus meie kuninglikule päevale.
Turistile suunatud linn – liikumine ja avastamine
Kopenhaagen on turisti seisukohalt eeskujulik linn. Lisaks metroole, rongidele ja bussidele toimib ka kanalitel baseeruv ühistransport. Linnas liiguvad hop-on hop-off bussid, millel saab kuulata audiogiidi mitmes keeles. Nyhavni sadamast väljuvad paadituurid, mis võimaldavad näha Kopenhaageni arhitektuuri ja linnakeskkonda vee pealt.
Kõik on organiseeritud – soetad piletid, hüppad peale ja naudid. Informatsiooni, kaarte ja juhiseid leiab igalt sammult ning kõik toimib ladusalt. Turist tunneb end siin teretulnuna ja orienteerumine on lihtne isegi esmakülastajal.
Meie Kopenhaageni esimene reisipäev algas Nyhavni kanalituuriga, kus sõitsime suure paadiga, mis mahutas mitukümmend inimest ja mille juures oli ka giid. See võimaldas meil nautida linnavaateid veekalda arhitektuurist ja elust vee peal ning näha linna veetranspordi sagimist täiesti uuest perspektiivist.
Teisel päeval tegime hop on hop off bussiekskursiooni, mis viis meid mugavalt läbi linna erinevate vaatamisväärsuste, sealhulgas Gefioni purskkaevu juurde. Gefioni purskkaev on Kopenhaageni suurim monument ning ümbritsev roheline park sobib suurepäraselt jalutamiseks.
Kolmandal päeval kuigi nägime bussiringil veel erinevaid vaatamisväärsusi, otsustasime minna ise uuesti Gefioni purskkaevu vaatama ning kõigil on telefoni olemas ka Väikese Merineitsi pildid. Kuna Taani on tuntud ka Legomaana, külastasid huvilised lisaks esinduspoodi, kus väikeste lastega pereemad meisterdasid oma lastele mälestuseks ise legomehikesed.
Kokkuvõtteks
Taani õppereis pakkus meile rohkem kui lihtsalt kogemust. Saime inspiratsiooni jätkusuutlikust liikumiskultuurist, nautisime kuninglikku vastuvõttu ja õppisime, kuidas üks linn on nii oma inimestele kui ka külalistele mõeldud olemiseks.
Kuigi viibisime suurlinnas, ei tajunud me tavapärast pealinna saginat ega kärsitust. Kopenhaagen jättis meile hoopis rahuliku ja sõbraliku mulje – linn, kus aeg kulgeb mõnusas rütmis, inimesed on avatud ja rattad vuravad igal suunal.
Kolme päevaga jõudsime linnaga üllatavalt kiiresti harjuda – juba teisel päeval tundsime, et oskame Kopenhaagenis orienteeruda ja liigelda justkui kohalikud. Meie seitsmeliikmeline reisiseltskond, kes tuli Taanisse Jämejalast, suutis selle aja jooksul kogeda nii ajalugu, kogukondlikkust kui ka tänapäevast linnakultuuri.
Ja nagu alati – hea reisi võti on suurepärane seltskond. Jagatud elamused, rõõm väikestest hetkedest ja koos avastamine muutsid meie reisi eriliseks. Kopenhaagen ei olnud ainult sihtkoht, vaid inspireeriv kogemus, mida jääme meenutama sooja tundega.
Kogemusreis Taani toimus projekti "Kogukonna kool: ravi toetavad tegevused Jämejala vaimse tervise raskustega inimeste heaolu taastamiseks" raames, mida viiakse ellu Kodanikuühiskonna
Sihtkapitali (KÜSK) 2024. aasta vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoorust saadud toetuse abil ning mille kestvus on 01.06.2024–30.12.2025.
